Kasutatud topeltkruvidega paralleelvarrastega ekstruuderid on üks 18. sajandist pärit plastmasinate tüüpe. Ekstruuder võib olla jagatud täisnurkseks ja kaldus nurgapead vastavalt pea materjali voolusuunale ja kruvi keskjoone kaasnevale nurgale.
Kruviekstruuder tugineb kruvi pöörlemisel tekkivale rõhule ja nihkejõule, mis võib muuta materjalid täielikult plastifitseerituks ja ühtlaseks segamiseks ning stantsiks. Plastist ekstruudereid saab põhimõtteliselt klassifitseerida kahe kruviga ekstruuderiteks, ühe kruviga ekstruuderiteks ning haruldasteks mitme kruviga ekstruuderiteks ja kruvideta ekstruuderiteks.
Kasutatud kahekordse kruviga paralleelse varda ekstruuderid saab energiasäästmiseks jagada kaheks osaks: üks on jõuosa ja teine kuumutusosa.
Energiaosa energiasääst: enamik neist kasutab sagedusmuundureid. Energiasäästlik meetod on mootori jääkenergiakulu kokkuhoid. Näiteks mootori tegelik võimsus on 50Hz, kuid tootmiseks on vaja ainult 30Hz, et piisaks. Liigne energiakulu on asjatu. Raisk, sagedusmuundur peab muutma mootori väljundvõimsust, et saavutada energiasäästu efekt.
Kütteosa energiasääst: suurem osa küttesüsteemi osa energiasäästust kulub elektromagnetilise kütteseadme energiasäästule ja energiasäästu määr on umbes 30% - 70% vanast takistusmähist.
Kasutatud kahekordse kruviga paralleelse varda ekstruuderi tööprotsess
Plastmaterjal siseneb ekstruuderisse punkrist ja toimetatakse kruvi pöörlemisega edasi. Materjali edasiliikumise ajal kuumutatakse tünni kaudu materjali, kruvi põhjustatud nihkejõud ja kokkusurumine põhjustavad materjali sulamist. Seetõttu realiseerub muutus klaasiseisundi, hüperelastilise oleku ja viskoosse oleku vahel.
Survestamise korral läbib viskoosse vooluga materjal teatud kujuga stantsi ja siis vastavalt stantsile saab sellest jätku, mille ristlõige on sarnane matriitsi ristlõikega. Seejärel see jahutatakse ja vormitakse, et moodustuks klaasjas olek, saades sellega töödeldava tooriku.